Dorian Supini tehtud filmidest on kahtlemata kõige tuntumad need, kus ta fokuseerib kaamera Arvo Pärdile. Ta on saanud seal astuda mitu sammu ligemale kui teised, kuid samas püsinud niisugusel tagasihoidlikul autoripositsioonil, et pole kippunud kirjeldama kirjeldamatut ega kujutama kujuteldamatut.
↧